Aprilli tegemistest

Infot haldurilt ühistus aprillis toimunud tegevuste kohta.

LOMBARD tegutseb kaupluse Seenest OÜ allrentnikuna. Seenest maksab selle tühjana seisva koridori eest niikuinii renti, siis oma finantsolukorra parandamiseks saab Lombardilt väikese kopika. KÜ poolsed nõuded olid Lombardile:

a) Paigaldada nende kulul 2. ja 3. trepikodade ette, sirmi alla  360 kraadi  haaravad valvekaamerad. Need on sellised ümmargused, tumeda klaasiga kuplitaolised esemed. Töötavad.

b) Kuna Lombard on turvafirma Alfa Star klient koos patrulli väljasõiduga, siis nende valve alla on võetud ka meie õue. Selleks ongi sildid kõikidel sissepääsudel.

See peaks aitama kaasa meie maja turvalisuse suurendamisele.

Aprillis mingeid suuremaid oste pole tehtud. Tegin juhatusele ettepaneku osta elektriline muruniiduk, aga 17.05.12 juhatuse koosolek jäi ära ja otsust pole.

Hetkel on kõik rendipinnad täidetud


Gaasipaigaldise tehniline kontroll

Tehnokontrolli keskusest tuli ühistusse järgmine informatsioon:

Vanal (üle 15 aasta) trepikoja torustikul tuleb teostada gaasipaigaldiste tehnilist kontrolli nelja aasta tagant.

Trepikodade ühiskasutuses olevates ruumides paikneva gaasipaigaldise kontrolli hind on 45 €+km ning sellele lisandub väljasõidutasu 4 €+km.

Korteri kontroll koos ühe gaasiseadmega on 12,5 €+km ning koos kahe gaasiseadmega 15 €+km. Ilma gaasiseadmeta korteri gaasitorustiku kontroll maksab 10 €+km.

Kui tellitakse trepikodade ja korterite kontroll korraga ning kontrolli saab teostada üheaegselt, siis rakendub ühekordne väljakutsetasu 4 €+km. Juhul, kui tellitakse üksiku korteri kontroll eraldi on väljakutse tasu määr 5 €+km.

Seadusandluse järgi ei pea kontrollima korteri gaasipaigaldist, mille gaasiseadmed on uuemad kui 15 a.

Ühistu teeb lähiajal kindlaks sellist kontrolli vajavad korterid ja lepib sellises kontrollis kokku.


Posted in Uncategorized | Comments Off on Gaasipaigaldise tehniline kontroll

Ikka rõdudest

Helina Lukksepa aruanne kohtuistungist oli täna paljude elanike postkastis. Hämmastavalt huvitav ja uudne järeldus juristi poolt – omanik võib oma rõdu küll kasutada aga mitte kinni ehitada. Järelikult kõik, kes oma rõdud on siin majas kinni ehitanud peaksid nüüd mõtlema. Korteriühistu poolt palgatud jurist võtab siin seisukoha rõdude kinni ehitamise suhtes. Neid on teadaolevalt vähemalt 15 korterit. Võrdse kohtlemise printsiibi järgi tuleb kõiki omanikke võrdselt kohelda.

Kiri ise on siin.


Värava remont

Autovärav oli tugevalt amortiseerunud ja vastavalt juhatuse protokollile nr. 3 otsustati autovärav remontida. Värava remondi hind on on 1094€. Juhatus otsustas 1.03.2012 teha ka alternatiivvariandi väravale, kus päevasel ajal tõkestatakse hoovi sissesõit tõkkepuuga ja ööseks suletakse hoov olemasoleva väravaga. 22.märtsil toimunud juhatuse koosolekul otsustati sellest mõttest loobuda rahaliste vahendite puudumise tõttu.


Juhatuse koosolek 23. veebruaril

Juhatus arutas 2012 aasta majandustegevuste plaani. Esialgne plaan oli ette valmistatud halduri poolt ja sisaldas hädavajalikke remonditegevusi ja vee- ning küttesüsteemi renoveerimist. Juhatus andis haldurile ülesande seda plaani täpsustada enne kui seda saaks juhatuse poolt soovitada üldiseks aruteluks ning esitada üldkoosolekule kinnitamiseks.

Samuti esitati juhatusele võimalik rendilepingu projekt vaba 158m2 äripinna välja rentimiseks. Juhatus tutvub selle projektiga ja koguneb otsuse tegemiseks 27.veebruaril.

 


Kortermajade parkimiskorralduse organiseerimine

Kinnistu, millel asub kortermaja, kuulub mõttelistes osades kõikidele majas eluruumi omavatele isikutele. Juhul, kui elanikud soovivad ühise asja kasutamist reguleerida või mingil moel piirata (nt nimeliste parkimiskohtade määramise kaudu), on selleks vaja vastu võtta vastav otsus. Asjaõigusseaduse § 72 lg-st 1 tuleneb, et kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist võib reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg-le 1 võivad korteriomanikud reguleerida korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist omavahelise kokkuleppega.

Selle alla kuulub ka parkimise korraldamine. Kuidas seda korrektselt teha kajastab artikkul SIIN. Selles on toodud ka vastavad riigikohtu lahendid.